Yksi

Mul oli plaan selline blogi teha siis, kui ma Tartu kolin. Jäin natukene hiljaks aga siin see on. Ei oska öeldagi, kas sellel blogil iseenesest üldse mõtet on aga eks ma üritan seda kuidagi elus hoida ja samas ka teist blogi mitte vinduma jätta.

See blogi on siis puhtalt TARTU. Siin ma kiidan ja laidan Tartut, armastan ja vihkan Tartut. Ehk isegi panen siia kirja, kus on mingid soodukad ja kus on mingid head peod, eks näis.

Nendele, kes minust midagi ei tea, ma võiksin ju öelda, aga lugege minu teist blogi. Oh, palun ei, seda küll pole vaja. Pealegi, see pole vajalik, kes teab mind, see teab, teised, kes mind ei tea, on lihtsalt sõbrad, kellega ma pole veel kohtunud.

Tartus on ülivahvaid inimesi ja toredaid kohti. Tartu on ilus, Tartul on oma vaim. Juba enne siia kolimist oli see minu lemmiklinn. Noh, Otepää ja Rakvere kõrval näiteks, kuid ka neile teeb paljudes asjades Tartu ära. Otepääl ma ei tea näiteks eriti kohti, kus olla oleks. Mingeid kohvikuid seal väga palju pole. No okei, ehk just piisavalt. Tartus valdab mind otsustusvõimetus. Neid on nii palju.

Aga kuna oktoober on "Oktoobris ei joo" ja "Oktoobris ei raiska raha" kuu, siis polegi mõtet jalga kohvikutesse tõsta. Eelmine kuu läks mul nii palju raha, hirmutas lausa ära, et linnas elamine nii kallis on. Samas, korteriasjade peale ei läinudki niivõrd palju kui näiteks saiakeste ja kohvide peale siin ja seal. Ja neid ikka oli.

See kuu on säästukuu ka seetõttu, et minu digikas läks remonti, mis läheb maksma üle poole digika hinnast. Jama igati.. tahaks siia hakata pidevalt Tartust pilte lisama. Muidu lipsab sügis nii märkamatult mööda. Lehed tulevad ja lähevad ja mingit jäädvustust sellest ei jääkski. See oleks kurb.. sest ilus sügis on ju..ilus.

Masendav, maksin täna üüri ja kommunaalid ka ära.

Peaksin olema praegu üldse loengus, sissejuhatus soome ugri keelte ja eesti keele uurimisse aga noh, ei olnud tõesti viitsimist. Ma tean jah, et peaksin kohusetundlikum olema. Ei jõua eriti tihti sinna soome-ugrisse ja 20ndal pidi mingi vaheeksam või mingi muu hirmus olend tulema. Buhuu. Õhtupoole on mul soome keeles töö, mõtlesin, et õpin hoopis selleks. Kuigi ma olen nii palju õppinud juba, et arvatavasti tekib sama fenomen nagu eesti keele töös - pea oli tühi nagu prügikast või tühjakspigistatud sidrun.

Igastahes.. elame ja näeme. Hommikul lootsin, et sooritan selle töö perfektselt, nüüd loodan, et pärast läbilugemist Lepajõe mind maha ei löö. See oleks minu jaoks juba 5+.

Kuskil pidi olema soodukas, et odav õlle ja kelluke, Selveris vist. No noored, joogile.

Tegin enne suppi. Selle nimeks saab ..

Tartu supp.

Panin vee keema, viskasin sügavkülmast sinna mõned frikadellid ja soola. Kui vesi juba kuumemaks minema hakkas, viskasin sinna sisse ka hakitud kartulid. Kui need keema läksid kõik koos, lisasin puljongipulbrit lusikaotsaga ja ühe pakisupi, kus on siis nuudlid ja kuivatatud porganditükid või mis iganes. Ja siis lasin neil koos podiseda. Siis viskasin hulka ka riivitud porgandit, mis meil kapis oli. Ja voilaa, supp a`la Tartu oligi valmis. Minu arvates isegi täitsa söödav.

Tartu ja armastus.

Ma ei oska selle kohta midagi kirjutada. Oskasin kirjutada Tartu ja kooli kohta, Tartu ja söögi kohta isegi ja .. natuke muud juttu ka. Aga Tartu ja armastus..? Ma kõnnin ringi, siis ma näen paarikesi pidevalt, käest kinni hoidmas ja jalutamas.. kallistamas, üksteist hoidmas. Ja siis ma muigan.. naeratan. Ma ei ole selline inimene, et ma oleks kade.. kui mul pole hetkel inimest, keda kaisutada, käeulatuses. Mul on selline inimene olemas, aga mitte käeulatuses lihtsalt. Armastusega on keeruline teema. Kui oled haiget saanud, arvad, et sa ei saa enam kunagi tervikuks ja sa ei saagi, kui sa end sellise mõtlemisega tagasi hoiad. See on kõik sinus endas kinni. Sest vigu tehakse ja mina olen arvamusel, et kõik juhtub põhjusega. Ka halvad asjad.. vahest ssa õpid neist liiga hilja aga vähemalt õpid. Armastus on armastus, on ühe laulu nimi. Nii ta ongi.

Praegune sissekanne on veel seosetu ja süsteemitu, aga nii ka minu elu ..ehk. Ehk Tartugi.